Vana maja ost ja selle renoveerimine

Standard

Talve lõpus mingi aeg sai ostetud 80 aastat vana maamaja. Olgu siis öeldud, et mina ei ostnud seda. Maja ise on väga hea koha peal, pole ei liiga lähedal ega ka liiga kaugel suuremast asulast. Ja kui sa ei tea seda maja siis sa ka ei oska seda otsida, sest seda lihtsalt ei paista põhimõtteliselt mitte kusagile. Maja vaatama minnes võtsin ma kaasa oma sõbranna mehe, kes hindas oma pilguga maja ära ja andis mulle otsekohese arvmuse selle maja kohta. Ning ütles palju meil selle maja korda tegemine ligikaudu maksma läheb. PS, summasid ma ei avalda ei ostu hinda ega ka majale hetkel kulunud summasid. Odav lõbu see igatahes pole. Maja ostuga kaasnes umbes 100 emaili kinnisvaramaakleriga, notaris käik, kindlustuses käimine. Maja päris sellist kindlustust ma ei saanud nagu vaja oli, kuna maja ikkagi 80 aastat vana ja seal oli vist kõik täpselt nii nagu siis kui see 80 aastat tagasi ehitati. Veel pidin ma ühendust võtma korstnapühkijaga, ehitajatega, septikute paigaldajaga, elektrikuga ja vallavalitsuses pidin ka käima kuna ma tahtsin maja plaani saan aga noh, mida pole seda pole. Ütleme nii, et esimesed kuud peale maja ostu oli mul kuul nii koos kui vähegi võimalik on. Ja pluss siis veel teatud inimesed, kes üritasid minu tööd nullida. Aga noh see selleks.

Kogu möll hakkas pihta sellest, et maja lauda poolset fasaadi tuli renoveerima hakata ja üks sein tuli põhimõtteliselt nulli maha võtta, kuna see oli ehitatud tavalistest laudadest ja palgid mis seinas olid, olid lihtsalt omadega läbi.

10947673_902948943089239_528641445_nMaja, ilma mingisuguse tööta.

10943388_902950123089121_626620397_nJa see on siis see sein millest ma rääkisin.

11225823_969259913124808_866960099_n 11269094_969259983124801_2086911239_n Need kaks pilti on tehtud kevadel kui ehitajad tulid fassaadi tegema ja nagu näha siis see sein on põhimõtteliselt nulli mahavõetud.

Et teil oleks natuke ka midagi oodata siis, mõni teine päev lisan veel pilte ja räägin veel mis ainult selle n.ö laudapoole peale tehti ja mis tehtud on.

Võib olla keegi teist tahab ka endale vana maja osta ja saab siis natukenegi nendest postitustest aimu, mis teda ees ootamas on.

Advertisements

Haigused ei hüüa tulles

Standard

Esmaspäeval sain ma kaks tundi ennem tööpäeva lõppu lasteaiast kõne, et Annu on haige 38,5 palavik. Otsisin töö juures ülemust taga, et talle öelda, et ma pean ära minema aga muidugi siis kui teda vaja on, pole teda mitte kusagil. Lõpuks sain seina pealt ta numbri ja helistasin talle. Luba käes, kiirelt lasteaia poole.
Lasteaias ootas mind ees nukker laps õpetaja süles. Õpetaja ütles, et ta oli juba hommikul vaadanud, et Annu käitub veidralt. Esiteks oli ta kõigepealt ennast hammustanud ja siis mingit teist tüdrukut. Õpetaja rääkis veel, et ta ei lubanud mitte kedagi teist peale õpetaja enda lähedale, nii kui keegi tema lähedusse sattus hakkas teist lükkama. Siis ta ei söönud, ei hommikusööki ega lõunasööki. Ja lõpuks, kui tuli tuduaeg oli Annu kuidagi supper kiiresti magama jäänud, põhimõtteliselt nii kui pea patja puutus, nii ta magas. Siis sai õpeataja aru, et asi on kahtlane ja kui katsus teda sai aru, et lapsel palavik ja sellest oligi tingitud kogu see trall, mis ta oli seal korraldanud. Muidu pidi Annu lasteaias jube hea laps olema, seda räägivad, mulle koguaeg õpetajad, et ta nii asjalik ja tubli. Mina muidugi igakord imestan ja mõtlen, et ega nad Annut kellegagi sassi ei aja, sest kodus on ta mul enamus ajast “KOHUTAV KAHENE”, mis siis, et ta mul tegelikult aasta ja üheteist kuune on 😀
Kui ma teda lasteaias riidesse panin hakkas ta muidugi oksendama ka :S Lasteaiast koju me põhimõtteliselt lendasime, sest ma kardsin, et äkki ta hakkab kohe jälle oksendama. Peale rohtu sai ta jälle eluvaimu sisse ja isegi mängis siin. Umbes viie ajal jäi ta tuttu ja ärkas jubeda mulksumisega üles. Ja nii ta oksendasgi nii ennast täis kui ka diivani. Riided vahetatud, diivanikate vahetatud hakkas jälle üks mulksumine pihta, seekord oli mul kauss valmis ja suutsime riided jms puhtad hoida. Õhtul magama minnes tundsin, et laps on tulikuum, oh minu üllatust kui ma Annut kraadisin. Tal oli nimelt 40 palavik. Mina ise šoki äärel üritasin ennast samal ajal rahulikuna hoida, andsin talle palaviku alandajat ja asusin ta jalgu ja käsi hõõruma, et need soojaks läheksid ja ma ta teki alt välja saaks võtta. Sellega jaurasin tükk aega, olin valmis juba isegi kiirabi kutsuma aga 1,5 tunni pärast sain tal palaviku alla ja Annu tahtis isegi juua ja hakkas minuga jutustama. Teistel päevadel on hommikul ja õhtul palavik jäänud 38-39 kraadi vahele. Päevasel ajal on mul kodus selline laps, kes nagu polegi haige.
Aga täna hommikul oli Annul kohe tõustes 40 palavik ja helistasin kohe perearstile, kes tuli koduvisiidile. Ja tegu ilmselt mingi karmimat sorti kõhuviirusega, sest kurk, kõrvad ja kopsud tundusid korras. Meil ongi ainul palavik, nohu ja kõht on ka väheke lahti.
Nüüd hoian elu eest sõrmi ja varbaid, et Annul enam palavik nii kõrgeks ei läheks. A ja mul on JÄLLE OTSMIKUKOOPA PÕLETIK, see on mind juba vähe ära tüüdanud, nimelt piinab mind see haigus vähemalt korra kuus 😦

Lõpuks

Standard

Lõpuks saabus see päev, mil mul oli kolposkoopia. Hommikul olin kella 10ni tööl ja peale tööd tulin koju ja käisin ruttu pesus. Peale pesu hakkasimegi pärnu poole sõitma. Mis polnud eriti tore, kuna ma ei saanud aru kas tee on libe või oli tuul tugev sõitsin ma terve tee 75ga. Noh nii igaksjuhuks 😀 Igatahes pärnus käisime me sportlandis ära, kust ma sain Annule täitsa nunnud vihma riided kevadeks ja peale seda läksime Dimaga sööma. Ma ei saa aru, miks ma iga fucking kord suure prae tellin kui ma peaaegu mitte kunagi ei suuda seda lõpetada 😀 Peale söömist käisime veel maximas ja siis suundusimegi LÕPUKS haigla poole. Väike põdemine hakkas muutuma juba suureks põdemiseks. Seda kindlasti ka sellepärast, et ka seekord kestsid mu päevad terve sajandi 😀 vähemalt minu arust. Ja seetõttu polnud ma üldse kindel kas mulle saab seda uuringut teha või mitte. Aga minu õnneks arst ütles, et kui verd peale ei voola saab teha küll. Nii siis hüppasin ma sinna tooli peale ja hakkas pihta. Alguses arst ütles, et kui ma tahan võin ka ekraanilt vaadata, mida tema näeb. Alguses ma mõtlesin küll, et ei vaata aga lõpuks hakkas uudishimu tapma ja ma lihtsakt pidin vaatama. Oleks muidugi parem olnud, kui ma oleks arusaanud mida ma seal näen 😀 Mingi hetk pani arst mulke sisse mingi väikse vatitupsu koos mingisuguse äädikalahusega, mis hakkas nagu kipitama ja samal ajal ajas kihelema. Seda hoidis ta seal ainult natuke aega. Peale seda hakkas minu emakakael järjest punasemaks minema. Ja siis arst jälle vaatas tükk aega seal. Lõpuks võttis selle koha pealt, mida ta kõige kauem vaatas biopsia. See polnud üldse nii valus nagu ma arvasin. Arst ütles, et uuringu põhjal ta midagi ei näinud aga võttis biopsia, et kindel olla. Nüüd ootan 02.02.15, et saaksin biopsia tulemused teada. Ja muide arstiga mul jälle vedas, supper sõbralik ja tore arst oli, perekonna nime suutsin ainult meelde jätta ja see oli Talving.
Nüüd nädal praadimist ja siis saan lõpuks teada, kas on midagi või mitte.
Päikest teile 🙂

Emakakaela vähi kõrge risk

Standard

Käisin ennem jõule naistearsti juures, kuna tahtsin proovida mingeid muid rasestumisvastaseid vahendeid. Kuna minu vana arst ei tööta enam Pärnu Haiglas otsustasin uut naistearsti proovida. Mul ei tule hetkel ta nimi meelde aga igatajes on ta hästi sõbralik ja seletab kõike n.ö inimeste keeles:D Günekoloogilisel läbi vaatlusel sain teada, et mul on emakakael sünnitusega viltu läinud. See midagi paha ei tähenda, teist last on lihtsalt raske sünnitada. Emakakael ja munasarjad oli uh alusel korras. Kuna minu eelmisest visiidist oli paras jagu aega möödas, võttis arst mult ka pap-testi proovi. Selle unustasin ma sootuks ära, kuni hetkeni mil naistearst mulle nädal aega hiljem helistas ja teatas, et proov näitas rakulisimuutusi ja väikest põletiku. Põletiku raviks kirjutas ta mulle kolm tupeküünalt ja peale neid pidin kohe uuesti tema juurde tagasi minema ja proovid uuesti andma. Ja algas nädalane praadimine. Terve eelmise teisipäevase hommiku vahtisin töö juures telefoni, et äkki on arst helistanud ja natuke ennem 12 ta siis lõpuks helistas ja mitte just kõige paremate uudistega. Ja loo juures kõig iroonilisem oli see, et ma istusin just töö juures suitsunurgas kui ta mulle helistas. Nimelt proov näitas ikka mingit väikest põletiku ja emakakaela vähi risk on kõrge. Vaatasin suitsu ja kustustasin selle automaatselt ära. Arst siis seletas, ta saadab mu nii igaksjuhuks kolposkoopiasse ehk, siis mikroskoop uuringusse ja kui vaja võetakse seal minult biopsia. Arst igatahes, ütles, et võta igaksjuhuks side ka kaasa. Nüüd ma istun siin ja igapäev mõtlen ainult sellel. Mingil määral saan ma vastuse juba 20.jaanuar teada, seda ütleb mulle siis see arst, kes seda uuringut teeb aga päris vastuseid pean ma ootama umbes 2 nädalat :S Samas minu arst ütles, et kui mul ongi seal  mingid arenenud vähirakud siis kartma ma väga ei pea kuna, ultraheli ja palja silmaga vaatamine näitas, et kõik on ok. See tähendab siis seda, et kui mul ongi midagi siis väga algstaadiumis ja nagu me teame siis algstaadiumis avastatud emakakaelavähk on enamus juhtudel ravitav. Aga kui mul polegi midagi ja jääb lihtsalt kõrge risk, on ikkagi natuke imelik olla, sest siis ma pean hakkama tihti kontrollis käima ja koguaeg põdema hakkama kas, nüüd on kõik ikka korras.

Ma niiiiii väga loodan, et mul on kõik korras ja ma saan selle paanitsemise ära lõpetada. Sõbranna täna ütles, et ma pean hästi palju granaatõuna sööma, see pidi vähirake tapma ja aitma hoiduda vähki haigestumisest. Ja no kui mina peale tööd poodi jõudsin polnud seal ühtegi granaatõuna. Sõbranna juurde minnes, sain teada, et ta oli viimased ära ostnud… 😀 Ise käsib süüa ja siis ostab põhimõtteliselt nina alt ära 😀 On sõbrants, ma ütlen noh 😀

A ja rasestumisvastaseks vahendiks sain ma siis Nuvaring tuperõngad, olen neli päeva seda kasutanud ja siiamaani tundub täitsa okei. Pea ei valuta iga päev, tujud ei muutu sekunditega, näo nahk on ikka sama sugune s**t 😀 Ühesõnaga hetkel ma kiidan seda Nuvaring tuperõngast, paned esimeste päevadega sisse, hoiad kolm nädalat ja siis on 7 päeva rõnga vaba ja siis jälle uus. Unustajale on see väga hea, pead ainult teadma millal kolm nädalat täis saab ja millal 7 päea läbi saab 🙂

Aga tegelikult tahtsin ma oma jutuga sinna jõuda, et naised käige ilusti kontrollis ja laske enda naistearstil kord aastas ikka pap-test ka võtta kui ta millegi pärast ise seda ei võta. Võib olla vaatab ka, et siin ju kõik korras vms ja pole vaja võta aga näe kus lops mul oli/on.

Head ööd kallid lugejad.

PS. Ma ei viitsi hetkel üle lugeda ja kirjavigu parandada, andke andeks 🙂

Kondid haiged

Standard

Kõigest kolm päeva on tööl käidud ja mul pole enam ühteki luud mis ei valutaks. No kõik kohad on valusad.

Minu blogi lugejad vist ei teagi, et ma ei õmble mingeid tavalisi riiedeid vms.. Ma õmblen nimelt Termo Aluse katteid ja Termoseinu, viimaseid tegin täna, pikkuseks oli 280×335, kui terve tükk lauale lahti võtta mahub sinna peale umbes 20 mind. Need on lihtsalt nii suured ja nende vedamine ühe masina tagant teise taha, väsitab lõpuks ikka jubedalt ära, kõige pealt hakkavad käed valutama ja lõpuks hakkavad kõik muud võimalikud kondid valutama. Ja nagu ikka peab neid tegema kollektiivi kõige väiksem inimene ehk MINA, sest kõik teised kes neid teha oskavad lihtsalt ei viitsi või ei taha neid teha ja no keegi peab need ju ära tegema..Üritasin just googeldada ja otsida nende asjade pilte mida ma töö juures teen aga ei leidnud mitte ainsamatki. Näitas mulle ainult mingeid Termomeetreid ja Termotasse 😀 Need pole ju ilmselgelt need mida ma ÕMBLEN 😀

Leiaks ma oma kurmamuse vannikorgi üks kord üles, nii tahaks praegu vannis liguneda ja natukene lõõgastuda. Üks mudimine ei teeks ka paha aga kahjuks pole Dima kodus. 😦 See oli nüüd küll suht pointless teadeanne aga noh, kui ma ta juba kirjutasin las ta siis jääb.

Nii ootan juba reedet, kui olen Annu lasteaiast ära toonud ja saan jalad seinale visata ja lihtsalt lebotada. Ja siis on Laupäev kui ei pea tööle minema, Halleluuja 🙂

Aga enivei, täna oli Annu esimest päeva lasteaias ilma mässuta, pandi ainult tudu ja õue ajaks jalga. Olin juba valmis, et järgi minnes ootab mind ees hunnik pissiseid ja kakaseid riideid aga vot kus üllatus.. Annu oli väga tubli tüdruk ja küsisi hommikul ilusti potile kui häda oli. Või noh oli rohkem ühe koha peal tatsama hakanud kui pissi häda tuli 😀 Aga ikkagi, mu pisike musirullike polegi enam nii pisike ja on nii tubli. Loodan, et tema sünnaks oleme täitsa mässu vabad 🙂

Rohkem hetkel ei oskagi midagi kirjutada ja väsimus on ka lihtsalt nii jube, et ma suudan, ennast vist vaevu voodisse vedada.Unemati koputab juba päris kõvasti. Aga olge siis tublid ja Head Ööd teile 🙂

Pühad läbi, jälle tööle

Standard

Pole väga kaua siia postitanud aga üritaks nüüd siis uuesti algust teha.

Lõpuks on need pikad pühad läbi. Mina puhkasin lausa kolm nädalat. Kuna mul oli 6 päeva lapsepäevi saada ja need järgmisesse aastasse edasi ei kandu otsustasin, et võtan need siis välja ja saan nädalakese üksinda rahu ja vaikust nautida. Aga nagu ikka otsustas nohu külastada Annut just siis, kui mul puhkus hakkas ja nii ei saanudki ma teda lasteaeda viia. Oleme kõik need kolm nädalat koos kodus vahtinud ja mul on tõsiselt kopp ees juba 😀 Lapsel on emmest ka väike tüdinemus peal. Täna ütlesin Annule, et homme lähme lasteaeda ja tema kohe “Jaaaaa”. Hea, et minu lapsele lasteaias meeldib 🙂

Ja muidugi kolmpäeva ennem puhkuse lõppu otsustas minu tervis mulle ka väikse vimka teha. Reede hommikul ärkasin selle peale üles, et kuulsin kuidas Dima oksendas, mu esimene mõtte oli muidugi “Ma ei taha oksendada” Aga noh, kui ma olin püsti tõusnud, et minna uurima, mis Dimaga toimub, sain ma kohe aru, et mind on tabanud külmetushaigus. Nina oli metsikult kini, pea valutas, köha ja väike palavik. Päeva peale hakkas mul muidugi kõht ka valutama. Ja ilmselgelt olin ma saanud mingilmääral ka Dima kõhuviiruse endale. Eile hommikul käisin ma 10 minuti jooksul 4 korda hädal, oleks siis kõht lahti olnud vms aga ei kus sa siis sellega, istusin potil ja ootasin millal mu sisikond järgmise saadetise saadab. Lõpuks sain potilt tulema ja päev läbi oli juba täitsa ok. Kuni õhtuni kui ma lõpetasin söömise, seisin köögis ja järsku tundsin, et kohe midagi plahvatab 😀 Ja jälle elasin ma 10 min wc 😀 Tänase seisuga on mul ikka metsik nohu alles jäänud. Aga noh, küll see ka parema peremehe leiab endale.

Nüüd pean ma hakkama annule voodipesu õmblema ja ta sukkpükstele kummid külge õmblema. Lasteaias tehti ennem puhkust mulle märkus, et lapsel vajuvad sukad alla 😀 Ja uskuge või mitte tal on ainult kolm paari sukapükse mis alla ei vaju 😀 Ja nii mul on terve hunnik sukapükse millele on vaja kumm sisse õmmelda :S Aga noh õnneks pole õmblemine mulle võõras, ma ju töötan õmblejana 😀

Ühesõnaga ma lähen hakkan ennast nüüd liigutama, muidu ma ei jõuagi Annuga täna õue. Üritan siis minu enda tehtud vooipesust pilti teha ja siia panna 🙂

Olge mõnusad ja ilusat algavat töönädalat 🙂

Nämm-nämm

Standard

Viimasel ajal olen ma enda jaoks jälle avastanud küpsetamise. Kuna mul juba tükk aega vedelesid muffinipulbri pakid kapis mõtlesin, et teeks need siis ära. Mulle endale niisama muffin ei meeldi, mingi kreem peab ikka ka peal olema 🙂 Muffinid valmis, panin veel neile peale kohupiima ja vahukoore segu ja no nii nämmad olid 🙂 Ütleme nii, et ma sõin neid ikka mõnuga kuni hetkeni mil mul paha hakkas 😀 Poole söömis ajal mõtlesin, et kurat mul on ikka vedanud figuuriga, igast sodi võin näost sisse ajada ja ei mingit fat assi 😀

Rasedus kilod on mul nelja tuule poole jooksu pistnud ja nüüd olen isegi kergem kui ennem rasedaks jäämist. Nüüdeks on kaal õnneks seisma jäänud, mingi aeg mõtlesin küll, et see kaal jääbki langema kuni minust on kaks konti ja kuse hais järel aga õnneks mitte. Kogu selle muffini õgimise ajal rändasid mul mõtted nende inimeste peale, kes pidevalt vinguvad, et nad on paksud aga ise ei tee selle jaoks midagi. Tean mõnda sellist inimest ja noh õnneks enam ei puutu ma nendega iga päev kokku. Ma läheks muidu HULLUKS! Ma lihtsalt ei salli seda, et inimene vingub oma kaalu üle kuigi ise ei tee sinna mitte midagi, et kaal langeks. Ajavad kahe suupoolega krõpsu näost sisse ja ise jumala rahul. Olen isegi ühele inimesele veits karmilt öelnud ka. Mul oli nimelt kunagi üks klassiõde, kes koguaeg, päevast päeva halas, et ta on paks (tegelikult ei olnud). MA pidin seda jura iga päev kuulama, hetkeni mil mul üle viskas ja ma talle vastu käratasin “Oled küll jahhh!”. ISe veel mõtlesin pärast seda väljaütlemist, et poleks vist pidanud nii peale käratama aga uskuge või mitte, ta ei kurtnud seda enam mitte kellegile! Hallleluuuja..

Ma olen tähelepannud, et enamasti vinguvadki oma kaalu üle need, kellel pole kaaluga midagi viga või on RASEDAD! Tean mõnda inimest, kes end raseduse aeg näljutavad ja minu meelest on see täiesti HAIGE!!! Mina kaalusin midagi üle 70 kilo kui ma sünnitama läksin ja ma ei põdednud raseduse aeg kordagi, et ma paks vms. See ju loomulik. Peale sünnitut ma ei näljutanud ennast ega midagi. Mu kilod lihtsalt kadusid ja kui arstide juttu uskuda siis tissitamine ilmselgelt aitaski mul need n.ö lisa kilod maha joosta 😀 Peaks ühe raseda käest küsima, mille kuradima pärast sa ennast näljutad? Kui su mees ütleb, et sa oled paks, maksa talle kätte, tee talle kõik toidud rasvased ja mõne kuu pärast saad sa talle samaga vastata 😀 PS. Ükski mees ei tohiks oma naisele öelda, et ta on PAKS!! Veel eriti kui naine on rase! Ja siis veel need inimesed, kes kaaluvad mingi 50 pluss kilo ja halavad, OMG ma nii paks. No ausõna sõida s***le oma jutuga! Sa pole järelikult pakus inimest näinudki!

Ja kogu selle kaalu teemaga seoses, olen ma juba tükk aega otsinud tervislikke toite, mida võiks Dimale teha. Ta ise kurdab, et ta väheke paks ja no eks see olen natuke minu süü ka, ta ju sööb seda mida mina valmistan talle. Ja mõtlesingi, et võiksin siis n.ö enda osa anda ja teha tervilike toite aga selles on point. Ma pole nimelt ühtegi head ja lihtsalt retsepti leidnud mida teha võiks. Mingeid kaloreid ma lugema ei viitsi hakata, tahaks lihtsalt häid retsepte. Kui te teate mõnda head kohta kus ma neid retsepte saaks andke palun mulle teada 🙂 Dima ongi natuke paks 😀 Viitsiks ta oma tagumendi tugitoolist vähemalt korra päevas trenni jaoks püsti ajada saaks ta nendest lisakilodest päris kiiresti lahti. Ta nimelt eelmine aasta kaalus 102 kilo ja kolme kuuga võttis ta 12 kilo alla. Enam ta 102 kilo ei kaalu natuke ikka alla 😀 Aga noh eks näis mis ta siis välja mõtleb 🙂

Ja teie, TE ei ole paksud! Me kõik oleme ilusad, mõni lihtsalt väikeste kumerustega 😀 🙂